Ligikaudu tuhande Eesti gümnaasiumiõpilasega peetud arutelud näitasid, et koolides on vaja sõnastada selged kokkulepped tehisaru kasutamise kohta õppetöös. Ebaselgus on õpilaste suurim mure: sageli ei tea nad, millal võib tehisaru kasutada ja millal mitte ning mida õpetajad selle kasutamisel neilt ootavad.
Märtsist maini arutles 950 gümnaasiumiõpilast 18-s Eesti koolis toimunud maailmakohvikutes tehisaru rolli üle koolis ning selle mõju üle õppimisele, suhetele, loovusele, sotsiaalmeedia kasutamisele ja tulevikutunnetusele. Maailmakohvikud korraldas TI-Hüppe haridusprogramm koostöös Eesti Õpilasesinduste Liidu ja Eesti Noorteühenduste Liiduga ning on kõigile kättesaadav siin.
“Räägime sageli sellest, kuidas tehisaru mõjutab õppimist, kuid palju vähem sellest, kuidas see mõjutab haridust tervikuna: noorte suhteid ja loovust ning isegi nende ettekujutust tulevikust,” rääkis TI-Hüppe õpilaste programmi juht Mihkel Mariusz Jezierski. “Kool ei ole ainult koht, kus omandatakse teadmisi, vaid keskkond, kus kujunetakse inimesteks. Seetõttu tuleb tehisaru rolli hinnata laiemalt kui pelgalt õpitulemuste kaudu ja just seda püüdsime õpilastega ühiskondlikku arutellu tuua,” ütles ta.
Õpilaste sõnul on nii eri koolide kui ka õpetajate praktikad tehisaru kasutamisel väga erinevad. Mõni õpetaja keelab tehisaru kasutamise täielikult, teised aga julgustavad seda aktiivselt tegema. Osa õpilasi on märganud õpetajaid tehisaru abil õppematerjale koostamas, samal ajal kui samad õpetajad keelavad õpilastel seda tööriista kasutada.
Ebaselgus tekitab õpilaste hinnangul ka hindamises ebaõiglust. Nad kirjeldasid olukordi, kus nad on saanud iseseisvalt tehtud töö eest madalama hinde kui tehisaru abil tehtud töö eest, sest õpetajatel on olnud keeruline eristada õpilase panust tehisaru omast.
Sarnane ebakindlus puudutab loovtöid. Maailmakohvikute osana korraldatud pulsiküsitluse tulemuste alusel arvab ainult 21% vastanud õpilastest, et tehisaru abil loodud tulemus on päriselt nende oma. Küsitlusele vastas 579 õpilast.
Paljud gümnasistid soovivad selgeid juhiseid selle kohta, kuidas kasutada tehisaru loovtöödes nii, et see toetaks nende endi ideede arendamist, kuid ei asendaks loomeprotsessi ega muutuks ise ideede allikaks. Samuti vajavad nad juhiseid selle kohta, kuidas tehisaru panust töösse kirjeldada ja sellele viidata.
Seetõttu ootavad õpilased, et nad saaksid õpetajatega koostöös töötada välja kokkulepped, mis määravad, millal, kuidas ja millises ulatuses võib tehisaru õppetöös kasutada.
Väljajäetus võib soodustada tehisaru väärkasutust
Tehisaru pakub kiireid ja hinnanguvabu vastuseid, mistõttu on paljudel õpilastel lihtsam pöörduda selle poole kui õpetaja, lapsevanema või eakaaslase poole, eriti olukordades, kus kardetakse eksida. Pulsiküsitluse järgi küsib ligikaudu kolmandik vastanud õpilastest esimesena abi tehisarult, ehkki umbes viiendik teeb seda harva või ei ole mitte kunagi tehisaru poole pöördunud.
Õpilaste hinnangul esineb juturobotite väärkasutust sagedamini nende eakaaslaste seas, kellel on vaimse tervise muresid või suhtlemisega seotud raskusi. Mida nõrgem on emotsionaalne tugi ja kuuluvustunne, seda enam kipub noor asendama tavasuhtlust tehisaruga.
Samas rõhutavad gümnaasiumiõpilased, et tehisaru ei tohiks ega suudagi inimest kui suhtluspartnerit asendada. Lahendusena näevad nad kooli sotsiaalse rolli tugevdamist: kuna tehisaru muudab õppimise järjest individuaalsemaks, peaks kool senisest enam toetama suhtlemist ja kogukonnatunnet ning tagama vaimse tervise toe.
Maailmakohvikutes tõusis veel esile mure seoses sotsiaalmeedia algoritmidega, mis kujundavad õpilaste hinnangul üha rohkem nende maailmapilti ja infotarbimist. Samuti tunnevad noored ebakindlust tuleviku suhtes, sest tehisaru muudab tööturgu ja vajalikke oskusi. Noored soovivad, et koolides õpetataks senisest enam meediapädevust, algoritmide toimimise põhimõtteid ja kiiresti muutuva maailmaga kohanemise oskusi.
„Õpilased kogevad tehisaru mõju iga päev, kuid neid kaasatakse liiga harva arutellu selle üle, milline roll peaks tehisarul koolis olema,” rääkis TI-Hüppe õpilaste programmi juht Mihkel Mariusz Jezierski. „Me ei soovi selle kasutamist pidurdada, vaid leida lahendused, mis toetavad õppimist ja hoiavad kooli eelkõige inimeste loodud, mitte tehnoloogia ümber kujundatud keskkonnana,“ lisas ta.
Jezierski sõnul on TI-Hüppe haridusprogrammi järgmise õppeaasta üks eesmärk aidata igas Eesti koolis kujundada õpetajate ja õpilaste ühised kokkulepped tehisaru kasutamise kohta.
Õpilaste peamised ootused koolidele
- Õpetajate ja õpilaste koostöös loodud selged kokkulepped, mis määravad, millal, kuidas ja millises ulatuses võib tehisaru õppetöös kasutada.
- Koolikultuur, mis väärtustab eksimist ja vigadest õppimist ka tehisaru ajastul.
- Kättesaadav kvaliteetne vaimse tervise tugi ning õppimist toetav individuaalne tagasiside, mis tugevdab kuuluvustunnet ja aitab ennetada tehisaru väärkasutust.
- Tehisaru kasutamise läbipaistvus õppetöös, sealhulgas selle selge märgistamine.
Maailmakohvikud toimusid TI-Hüppe haridusprogrammi raames, mille eesmärk on toetada mõtestatud õppimist ja aidata haridussüsteemil kohaneda tehisaruajastuga. Programm on loodud avaliku ja erasektori koostöös ning sellesse on teiste seas andnud panuse Targa Tuleviku Fond, Skaala ja Telia.