Valmis TI-Hüppe SA esimese aasta kokkuvõte, mis on suunatud kõigile TI-Hüppe programmiga seotud osapooltele. Võtame kokku, mis TI-Hüppe õppeaasta jooksul tehtud ja loodud on, ning mis on senised tulemused.
Esimene aasta näitas, et tehisaru mõju sõltub õpetajate oskustest ja koostööst, õpilaste õpiharjumustest ning koolides alles kujundatavatest kokkulepetest, kirjutab TI-Hüppe tegevjuht Ivo Visak.
Tehisaru jõudis Eesti koolidesse juba 2022. aasta lõpus, kohe võimekamate keelemudelite avalikkuse ette jõudmise järel. TI-Hüppe esimesel aastal alustasime riiklikult ühise suuna otsimist, et õpetajatel, õpilastel ja koolidel kujuneks selgem arusaam, kuidas tehisaru õppimisel ja õpetamisel kasutada. Õpilasteni jõudis ka õppimist toetav õpirakendus ITI, mis erinevalt tavapärastest tehisaru vestluskaaslastest lähtub pedagoogilistest põhimõtetest ja Eesti õpilase turvalisusest.
TI-Hüpe sai alguse 2025. aasta veebruaris, kui president Alar Karis algatuse välja kuulutas. Selle taha koondusid Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti ettevõtted ning eraannetajad, keda ühendas arusaam, et tehisintellekti mõju haridusele ei ole kauge tulevikuküsimus, vaid midagi, millele tuleb hakata vastuseid otsima kohe.
Tehisintellekti hariduses ei tohi käsitleda ainult järjekordse tööriistana. See on uus sotsiaal-tehniline meedium, mis muudab nii õppimise praktikaid kui ka küsimusi, mida haridus endale esitama peab. Kuidas hinnata õppimist, kui osa seniseid ülesandetüüpe enam ei mõõda seda, mida arvasime neid mõõtvat? Kuidas kasutada tehisintellekti nii, et see ei asendaks õppimist, vaid aitaks õppimist paremini nähtavaks teha?
TI-Hüppe esimene aasta oli nendele küsimustele vastuste otsimise aasta. Samal ajal saime väga selgelt aru, et parimad vastused ei sünni kabinetivaikuses, vaid õpetajate ja õpilastega päris tundides, päris õnnestumiste ja ebaõnnestumiste keskel.
Esimene aasta näitas ka seda, et koolides ei piisa ainult tehisintellektiga seotud digipädevuse arendamisest. Vaja on ühiseid kokkuleppeid: millal on tehisaru kasutamine õppimises mõistlik, millal tuleb selle kasutamine avalikustada, millal on põhjendatud selle täielik piiramine ning kuidas hinnata õpilase enda mõtlemist. Koolide lähtepositsioonid on väga erinevad ja seetõttu ei sünni need kokkulepped ühe üleriigilise juhendi kehtestamisega, vaid õpetajate, õpilaste ja koolijuhtide koostöös.
Selles mõttes ei olnud TI-Hüppe esimese aasta kõige olulisem tulemus üks konkreetne metoodika, koolitus või tööriist, vaid see, et õpetajad hakkasid neid küsimusi koos läbi mõtlema. Õpetajad ja gümnasistid aitasid meil paremini mõista, kus tehisintellekt päriselt õppimist toetab, kus ta loob näilise lihtsuse, millised senised praktikad vajavad ümbermõtestamist ning milliseid oskusi peab Eesti kool uuel ajal teadlikult kujundama.
Muutus ei tähendanud ainult seda, et õpetajad hakkasid tehisaruga töölehti koostama. Mõnes koolis kujundati ümber terve tunni ülesehitus, et õpilane peaks näitama oma lahenduskäiku. Mujal lasti õpilastel tehisaruga väidelda, selle vastuseid kontrollida või võrrelda tehisaru loodud käsitlust algallikatega. Küsimus nihkus järk-järgult sellelt, kuidas tehisaru kasutamist tabada, sellele, kuidas õpetada õpilast seda kriitiliselt kasutama.
Sama oluline on oskus otsustada, millal on õppimise huvides kõige õigem tehisaru teadlikult keelata. Ka siis ei saa piirduda üksnes reegliga – õpilased peavad mõistma, miks aitab just selles õpiolukorras iseseisev pingutus rohkem õppida kui tehisaru kasutamine.
Õpirakenduse kasutusandmed andsid meile ühe eriti olulise õppetunni. Ligi 12 500 õpilast avas õpirakenduse konto ning kevadel kasutas seda igakuiselt 4000 kuni 5700 noort. Rakenduse keskmine rahuloluhinne oli 3,07 punkti viiest. Need arvud ei räägi ainult ühe rakenduse kasutusaktiivsusest või rahulolust, vaid peegeldavad palju laiemat väljakutset: õppimist toetav tehisaru konkureerib internetis keskkondadega, mille eesmärk on anda võimalikult kiiresti valmis vastus. ITI eesmärk on vastupidine: mitte teha tööd õpilase eest ära, vaid suunata õpilast ise mõtlema. Just seetõttu heitsid õpilased kõige sagedamini ette, et rakendus küsib vastamise asemel liiga palju vastu.
Pilootaasta üks olulisemaid õppetunde oligi, et õppimise teaduspõhistele põhimõtetele rajatud tehisaru peab olema ühtaegu ka piisavalt selge, paindlik ja kasutajasõbralik. Vastasel juhul eelistab õpilane paratamatult mugavamat, kuid õppimise seisukohalt vähem kasulikku alternatiivi.
Samas ei kinnita õpirakenduse kasutusandmed lihtsat kujutlust, et noored kasutavad tehisaru ainult valmisvastuste saamiseks. Aktiivsete kasutajate seas domineerisid õppimisele suunatud ja segatüüpi kasutusmustrid. Tagasiside näitas aga, et õpilased ootavad rakenduselt väga erinevaid asju: üks soovib juhendamist, teine kiiret selgitust ja kolmas kontrollvastust. Seetõttu ei piisa ühest jäigast vestlusviisist kõigile õppijatele ega kõigile olukordadele.
Seda, kuidas tehisaruga õppimine mõjutab pikemas vaates õpilaste motivatsiooni, püsivust, eneseregulatsiooni ja õpistrateegiaid, uuritakse Tartu Ülikooli juhitud uuringus, milles osaleb üle 9000 õpilase. Esimese aasta kasutusandmed näitavad käitumismustreid ja kasutajakogemust, kuid ei anna veel alust väita, et õpirakendus on õpitulemusi parandanud. Esimesed sisulisemad vastused peaks andma ajuteadlase Jaan Aru juhitud uurimisrühm selle aasta lõpus.
Õppeaastal 2026/2027 kaasame TI-Hüppe tegevustesse ka põhikooliõpetajad ja kutsekoolid, sest tehisintellekti mõju ei piirdu gümnaasiumiga. See puudutab kogu haridusteed. Tuge tuleb kohandada põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppe erinevatele vajadustele ning õpirakendust arendada paindlikumaks, aine- ja õppijatundlikumaks.
Paljud arutelud, mis seisavad teistel riikidel alles ees, on Eestis juba alanud. See ei tähenda, et meil oleksid kõik vastused olemas. Vastupidi – oleme õigel ajal hakanud esitama õigeid küsimusi. TI-Hüppe katseaasta suurim õppetund oli ehk kõige lihtsam. Tehnoloogia kasutuselevõtt võib toimuda kuudega, kuid õppimise ja õpetamise praktikate muutumine võtab aastaid. Ligipääs tehisarule ei loo iseenesest paremat õppimist. Õppimine toimub endiselt õppija ajus. Õpetaja ülesanne on kujundada selliseid õpiolukordi, kus tehisaru aitab luua tingimusi mõtestatud õppimiseks, ning otsustada, millal on õppimise huvides parem sellest teadlikult loobuda.
– Ivo Visak, TI-Hüppe SA tegevjuht
TI-Hüppe esimese aasta kokkuvõttest saab lähemalt lugeda, mida õppeaasta jooksul tehti ja loodi, milliste tulemusteni jõuti ning kuhu liigub programm edasi.
Tutvu ka õpetajate uuringu tulemustega ning õpilaste programmi raames ligi tuhande noorega maailmakohvikutes peetud arutelude tulemustega.