Valmis TI-Hüppe SA esimese aasta kokkuvõte, mis on suunatud kõigile TI-Hüppe programmiga seotud osapooltele. Võtame kokku, mis TI-Hüppe õppeaasta jooksul tehtud ja loodud on, ning mis on senised tulemused.
TI-Hüppe haridusprogrammi ava-aasta näitas, et tehisaru mõju sõltub õpetajate oskustest ja koostööst, õpilaste õpiharjumustest ning koolides alles kujundatavatest kokkulepetest, kirjutab TI-Hüppe juht Ivo Visak.
Tehisaru saabus Eesti koolidesse juba 2022. aasta lõpus, kohe võimekamate keelemudelite avalikkuse ette jõudmise järel. TI-Hüppe haridusprogrammi äsja lõppenud esimesel aastal alustasime riiklikult ühise suuna otsimist, et õpetajatel, õpilastel ja koolidel kujuneks selgem arusaam, kuidas kasutada tehisaru õppimisel ja õpetamisel. Sel õppeaastal tegime 10.–11. klasside õpilastele kättesaadavaks ka õppimist toetava õpirakenduse ITI, mis lähtub pedagoogilistest põhimõtetest ja Eesti õpilase turvalisusest, eristudes sellega tavalistest tehisaru vestluskaaslastest.
TI-Hüppe haridusprogramm sai alguse 2025. aasta veebruaris, kui president Alar Karis algatuse välja kuulutas. Selle taha on koondunud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti ettevõtted ning eraannetajad, keda ühendab arusaam, et tehisaru mõju haridusele ei ole mitte kauge tuleviku küsimus, vaid midagi, millele tuleb hakata vastuseid otsima kohe.
Tehisaru ei tohi hariduses käsitleda pelgalt järjekordse tööriistana. See on uus sotsiaal-tehniline meedium, mis muudab nii õppimispraktikaid kui ka küsimusi, mida peab haridusvaldkond endale esitama. Kuidas hinnata õppimist, kui osa seniseid ülesandetüüpe ei mõõda enam seda, mida arvasime neid mõõtvat? Kuidas kasutada tehisaru nii, et see aitaks õppimist paremini nähtavaks teha, mitte ei asendaks teadmiste omandamist?
TI-Hüppe esimene aasta oligi nendele küsimustele vastuste otsimise aasta. Samal ajal saime väga selgelt aru, et parimad lahendused sünnivad koos õpetajate ja õpilastega päris koolitundides, päris õnnestumiste ja ebaõnnestumiste keskel.
Esimene aasta näitas ühtlasi seda, et koolides on küll vaja arendada tehisaruga seotud digipädevusi, aga ka sõlmida kokkulepped selle kohta, millal on tehisaru õppimises mõistlik kasutada, millal tuleb selle kasutamine avalikustada, millal on põhjendatud selle täielik piiramine ning kuidas hinnata õpilase enda mõtlemist. Koolide lähtekohad on väga erinevad. Seetõttu ei sünni need kokkulepped mitte üleriigilise juhendi kehtestamise kaudu, vaid õpetajate, õpilaste ja koolijuhtide koostöös.
Selles mõttes ei olnud TI-Hüppe ava-aasta kõige olulisem tulemus mitte üks konkreetne metoodika, koolitus või tööriist, vaid see, et õpetajad hakkasid neid teemasid koos läbi mõtlema. Õpetajad ja gümnasistid aitasid meil paremini mõista, kus tehisaru päriselt õppimist toetab, kus ta loob näilise lihtsuse, millised senised praktikad vajavad ümbermõtestamist ning milliseid oskusi peab Eesti kool uuel ajal teadlikult kujundama.
Muutus ei tähenda ainult seda, et õpetajad on hakanud tehisaruga töölehti koostama. Mõnes koolis on kujundatud ümber kogu tunni ülesehitus, et õpilane peaks näitama oma lahenduskäiku. Mujal on lastud õpilastel tehisaruga väidelda, selle vastuseid kontrollida ja võrrelda tehisaru loodud käsitlust algallikatega. Fookus on nihkunud järk-järgult küsimuselt, kuidas tehisaru kasutamist tuvastada, sellele, kuidas õpetada õpilast seda tööriista kriitiliselt kasutama.
Sama vajalik on koolide jaoks oskus otsustada, millal on õppimise huvides kõige õigem tehisaru kasutamine teadlikult keelata. Ka siin ei saa piirduda üksnes reegli kehtestamisega. Õpilased peavad mõistma, miks aitab just selles õpiolukorras iseseisev pingutus rohkem õppida kui tehisaruga vestlemine.
Õpirakenduse ITI kasutamise andmed on andnud meile ühe eriti kasuliku õppetunni. Nimelt avas ligikaudu 12 500 õpilast õpirakenduse konto ja tänavu kevadel kasutas seda igakuiselt 4000 kuni 5700 noort. Rakenduse keskmine rahuloluhinne oli 3,07 punkti viiest. Need arvud peegeldavad palju laiemat katsumust: õppimist toetav tehisaru konkureerib internetis keskkondadega, mille eesmärk on anda küsijale vastus võimalikult kiiresti. ITI eesmärk on vastupidine: mitte teha tööd õpilase eest ära, vaid suunata teda ise mõtlema. Just seetõttu heitsid õpilased meile kõige sagedamini ette asjaolu, et ITI küsib vastamise asemel liiga palju vastu.
Esimese aasta üks tähtsaimaid õppetunde ongi see, et õppimise teaduspõhistele põhimõtetele rajatud tehisaru rakendus peab olema ühtaegu ka piisavalt selge, paindlik ja kasutajasõbralik. Vastasel juhul eelistab õpilane paratamatult mugavamat, kuid õppimise seisukohalt vähem kasulikku alternatiivi.
Samas ei kinnita õpirakenduse kasutamise andmed lihtsat kujutlust, nagu noored kasutaksid tehisaru ainult valmisvastuste saamiseks. Aktiivsete kasutajate seas on ülekaalus õppimisele suunatud ja segatüüpi kasutusmustrid. Tagasiside näitas, et õpilased ootavad ITI-lt väga erinevaid asju: üks soovib juhendamist, teine kiiret selgitust ja kolmas kontrollvastust. Seetõttu ei piisa ühest jäigast vestlusviisist kõigile õppijatele ega olukordadele.
Seda, kuidas tehisaruga õppimine mõjutab pikemas vaates õpilaste motivatsiooni, püsivust, eneseregulatsiooni ja õpistrateegiaid, analüüsitakse Tartu Ülikooli juhitud uuringus, milles osaleb üle 9000 õpilase. Esimese aasta kasutusandmed näitavad käitumismustreid ja kasutajakogemust, kuid ei anna veel alust väita, et õpirakendus ITI on õpitulemusi parandanud. Esimesed sisulisemad vastused peaks andma ajuteadlase professor Jaan Aru juhitud uurimisrühm selle aasta lõpus.
ITI õpirakenduse kõrval on ka tasuta keelemudelid õpilastele kättesaadavad ning mitmetes õppeainetes aastakümnetega juba väljakujunenud pedagoogilised lähenemised enam ei tööta. OIulise panuse selle muutuse lahtimõtestamisse on andnud ka hariduspsühholoogid Grete Arro ja Kati Aus (Tallinna Ülikool), Anneli Veispak (Estonian Business School) ning Gerli Silm (Tartu Ülikool).
Õppeaastal 2026/2027 kaasame TI-Hüppe haridusprogrammi põhikoolide 5.–9. klasside õpetajad, aga ka kutsekoolide õppurid ja õpetajad, sest tehisaru mõju puudutab kogu haridusteed. Tugi tuleb meil kohandada sobivaks põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppe erinevatele vajadustele. Samuti soovime õpirakenduse ITI arendada paindlikumaks ning aine- ja õppijatundlikumaks.
Kõik eelnev ei tähenda, nagu meil oleksid kõik vastused olemas. Vastupidi: oleme õigel ajal hakanud esitama õigeid küsimusi ja paljud arutelud, mis seisavad teistel riikidel alles ees, on Eestis juba alanud. TI-Hüppe katseaasta suurim õppetund on ehk kõige ilmselgem: uue tehnoloogia saab võtta kasutusele paari kuuga, kuid õppimise ja õpetamise praktikate muutumine võtab aastaid.
Ligipääs tehisarule ei pane iseenesest kedagi paremini õppima, sest õppimine toimub endiselt õppija pärisarus. Õpetaja ülesanne on kujundada koolis selliseid õpiolukordi, kus tehisaru aitab luua tingimusi mõtestatud õppimiseks. Samuti otsustab õpetaja, millal on õppimise huvides parem tehisarust teadlikult loobuda.
TI-Hüppe esimese aasta kokkuvõttest saab lähemalt lugeda, mida õppeaasta jooksul tehti ja loodi, milliste tulemusteni jõuti ning kuhu liigub programm edasi.
– Ivo Visak, TI-Hüppe SA juht
TI-Hüppe esimese aasta kokkuvõttest saab lähemalt lugeda, mida õppeaasta jooksul tehti ja loodi, milliste tulemusteni jõuti ning kuhu liigub programm edasi.
Tutvu ka õpetajate uuringu tulemustega ning õpilaste programmi raames ligi tuhande noorega maailmakohvikutes peetud arutelude tulemustega.