TI-Hüpe on koos õppejõudude, õpetajate, haridustehnoloogide, koolijuhtide ja teiste haridusekspertidega valmis saanud e-kursuse, et toetada nii õpetajate, koolijuhtide kui ka teiste hariduse ja tehisaru huviliste tehisaru kirjaoskust, kirjutab Piret Oppi, TI-Hüppe õpetajate programmi juht ja Tallinna Ülikooli kooliarenduse teadur
Meie eesmärk on toetada just tehisaru kirjaoskust, mitte mõne kindla tööriista kasutamise oskust. See erinevus on oluline, sest tehisaru kirjaoskus ei tähenda ChatGPT ega mõne teise rakenduse nuppude tundmist. Palju vajalikum on mõista, mis see tehnoloogia on, kuidas see töötab, miks see vahel hallutsineerib, millised on tehisaru piirangud ning kuidas selle kasutamine mõjutab meid endid ja ühiskonda, sest tehisarul on mõju juba praegu.
Mõelge kas või enda elutempo peale paar aastat tagasi. Kas tehisaru on aidanud tempot aeglustada või hoopis seda veelgi kiirendanud, suurendades produktiivsust? Siin ei ole üht õiget vastust, sest tehisaru mõjutab meid erinevalt.
Paraku tähendab suurem produktiivsus sageli ka suuremaid ootusi: kui jõuad kiiremini, oodatakse sinult rohkem. Mõni meist on suutnud panna tehisaru enda jaoks tööle nii, et säästab nädalas mitu töötundi ja saab selle aja kasutada millekski tähtsamaks. Tehisaru mõju ei piirdu aga üksikisikuga. See mõjutab kogu meie ühiskonda ja keskkonda, sealhulgas hariduses nii õppimist, õpetamist kui ka koolide juhtimist.
Õpetaja ei vaja veel üht innovatsioonirongi
Ma tean, et õpetajatel on muutusväsimus – seda saab lugeda lehest, sotsiaalmeediast, kuulda õpetajaga rääkides, seda näitavad ka uuringud. Ühiskondlike ja tehnoloogiliste uuenduste tempo on läinud nii kiireks, et tõesti tekib vahel tunne, et tahaks sellelt karussellilt maha hüpata. Kahjuks muutused sellest ei peatu.
Minu sõnum igale õpetajale on lihtne: TI-Hüppega ei taha me olla järjekordne innovatsioonirong, mille saabudes peab õpetaja otsustama, kas olla vedur, vagun või pidur. Ole, kes sa tahad, aga tea, et me oleme sinu jaoks olemas ja toetame sind tehisaruajastu koolis.
Just sellepärast oleme loonud õpetajatele tehisaru kirjaoskuse e-kursuse. Tehisaru ei kao enam kuskile, küll aga muutub selle vorm ja see võib juhtuda juba järgmisel aastal. Mis saab siis, kui rakenduse funktsioon, mille kasutamise sa äsja töötoas selgeks õppisid, homme kaob?
Tööriistad muutuvad, arusaamine jääb
Me ei soovi keskenduda konkreetsete tehisarurakenduste kasutamise õpetamisele, sest sel viisil soodustaksime õpitud abituse teket: olen harjunud, et keegi näitab ette, kuhu vajutada, ja iga tehnoloogilise muudatuse järel vajan jälle uut koolitust.
Kui sa ei tea, kuidas tehisaru võiks sind mingi ülesande juures aidata, küsi seda tehisarult endalt. Kirjelda oma eesmärki, konteksti ja piiranguid ning palu tal pakkuda võimalusi. Sa ei pea tundma masina kõiki funktsioone ega nippe. Tegelikult ei olegi neid kõiki võimalik ära õppida – uusi võimalusi lisandub pidevalt ja vanad muutuvad või kaovad.
TI-hüppe uuel e-kursusel keskendume hoopis metakasutusele. Tehisaru kirjaoskus tähendab midagi palju laiemat kui tööriista käsitsemise oskust: see tähendab teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad tehisaru kasutada eesmärgipäraselt, kriitiliselt ja vastutustundlikult. Ehk teisisõnu: küsimus pole mitte selles, kuidas tehisaru abil võimalikult palju “sisu” toota, vaid selles, kuidas kasutada tehisaru nii, et tulemuseks ei oleks lihtsalt järjekordne ports tööplönne.
Ükski õpetaja ei peaks jääma tehisaruajastul üksi
On veel üks põhimõte, millest me TI-Hüppe programmis lähtume: ükski õpetaja ei tohiks jääda tehisaruajastul üksi (vt ka Õpetajate Lehe artikkel). Seetõttu on meie e-kursus üles ehitatud nii, et õppida saab küll omas tempos, kuid õpitut mõtestatakse koos kolleegidega näiteks mõnes koosõppimise vormis. On ju uute teadmiste omandamise kõrval sama vajalik arutada, mida need meie kooli ja õpilaste jaoks tähendavad, samuti koos katsetada ja üksteisega kogemusi jagada.
Tehnoloogilise muutusega toimetulek ei saa olla ainult indiviidi tasandi ülesanne. Kui ootaksime, et iga õpetaja mõtleks ise välja, mida tehisaru tema õppeaine, õpilaste ja õpetamise jaoks tähendab, paneksime inimesele ebamõistlikult suure koorma. Seepärast ei jäta me õpetajat tehisaru kirjaoskuse omandamisel üksi.
E-kursus aitab samm-sammult kujundada teadmisi ja oskusi, mida on vaja tehisaruga töötamiseks ka siis, kui praegused tööriistad on juba ammu muutunud, ja luua koostöövormid koolis, kus neid teemasid kolleegidega edasi arutatakse.
Tehisaru kasutamine peab olema pedagoogiliselt põhjendatud
Õpetaja tehisaru kirjaoskusel on veel üks oluline mõõde: pedagoogika. Peale tehisarutehnoloogia põhiolemuse mõistmise ning mõju- ja eetikateema peame rääkima sellest, kuidas tehisaru suhestub õppimise ja õpetamisega.
Millal tehisaru õppimist toetab ja millal võtab see õppijalt ära pingutuse, mida on õppimiseks vaja? Kuidas peaks muutma hindamist maailmas, kus õppimise, sealjuures mõtlemise nähtavaks tegemine on tihtipeale ainus võimalus kindlaks teha tõenäosus, et mingisugused teadmised ja oskused on omandatud?
Need ei ole tehisaruajastu pedagoogikas mitte kõrvalised, vaid põhiküsimused. Õpetaja võiks iga kord, kui ta soovib tehisaru oma töös õppimise toetamiseks kasutada, küsida endalt: kas tehisaru on siin pedagoogiliselt põhjendatud? Mida annab see praeguses olukorras õppimisele ja õpilasele juurde? Ja kust ma seda tean? Mis seda mulle näitab?
Tehisaru kasutamine ei ole innovatsioon iseenesest ja Eesti hariduse eesmärk ei peaks olema võistelda selles, kes kasutab tehisaru kõige rohkem. Palju tähtsam küsimus on see, kes oskab kasutada tehisaru kõige targemini. Ja selleks ei piisa ühest koolitusest, heast promptist ega kümne uue tööriista tundmisest. Vaja on arusaamist tehisaru tehnoloogiast, selle mõjust ja eetikast ning näha seost pedagoogikaga.
Alles siis, kui meil on olemas tehisaru kirjaoskuse tugev baas, jõuame Eestis selleni, et me ei kasuta tehisaru hariduses mitte kõige rohkem, vaid kõige targemini.
Tutvu tehisaru kirjaoskuse e-kursusega TI-Hüppe kodulehel.