Praegu otsib presidendi algatatud TI-Hüppe haridusprogramm nime Eesti õpilastele loodud tehisaru õpirakendusele, mida kasutavad õppimiseks juba tuhanded gümnasistid. Milline võiks olla õpirakenduse nimi, sellest säutsus Vikerraadios Armas Riives.
Asjadel on sageli nimed. Nimi loob ootusi: kuidas me midagi tajume või kasutame.
Praegu otsib presidendi algatatud TI-Hüppe haridusprogramm nime Eesti õpilastele loodud tehisaru õpirakendusele, mida kasutavad õppimiseks juba tuhanded gümnasistid.
See õpirakendus näeb välja nagu ChatGPT, aga käitub risti vastupidi: see ei anna valmis vastuseid, vaid suunab õppijat ise mõtlema ja lahendusteni jõudma.
Praegune nimetus TI-Hüppe õpirakendus kõlab veidi kohmakalt. Samuti on õpirakendusi maailmas erinevaid.
Eesmärk on leida just Eesti õpilastele loodud õpirakendusele nimi, mis on suupärane, kergesti meelde jääv ning koolitöö kontekstis ja muidu hea kasutada. Oluline, et see oleks loomulik just eesti keeles – kuivõrd täna kuuleme eelkõige kasutusel laensõna tsätt (ing k – chat).
Tehisaru puhul kipuvad inimesed rääkima “temast”, kuid “temaga” pole siin ju mingit pistmist. Näiteks pisuhänd on meile kõigile tuttav mütoloogiline tegelane, kuid on selge, et tegemist pole inimesega. Tehisaru on elutu, see õpib mustreid ja ennustab sõnu.
Inimese nimi tekitab ekslikke ootusi ja soodustab tehnoloogia antropomorfiseerimist. Uuringud on näidanud, et juba ainuüksi inimnime kasutamise tõttu võivad hakata selle kasutajad omistama süsteemile omadusi (nagu tunded, kavatsused, arusaamine, moraalne vastutus), mida sel pole.
Näiteks leiti juba 1960-ndatel ühe esimese juturoboti Eliza puhul, et inimesed hakkasid sellega emotsionaalselt suhestuma ja võisid paluda teistel toast lahkuda, et saada juturobotiga privaatselt vestelda. Lisaks kiputakse selle väljundit kriitikavabamalt hindama. On kahtlemata oluline seda tehisaru puhul vältida.
Seepärast peaks õpirakenduse nimi viitama just sellele, et tegemist on tööriista, mitte sõbra või õpetajaga. Nimi peaks olema inspireeritud just fiktiivsest tegelasest, aga ei tohi olla inimese nimi.
Näiteks sobiks nimi, mis viitab õppimisele või uudishimule ning pärineb mõnest kultuurivaldkonna – kirjanduse, ajakirjanduse või filmi – tekstist. Aga miks mitte ka väljamõeldud tähekombinatsioonid.
Sageli toimivad hästi nimed, millel on seos juba tuttavate sõnadega, sest need tekitavad äratundmist ja jäävad paremini meelde. Samas võib hea nimi olla ka täiesti uus ja mänguline, kui see kõlab loomulikult ning on kergesti omaks võetav.
Kutsungi üles õpirakenduse nime üle kodus ja klassiruumis kaasa mõtlema. Millist nime peaks kandma TI-Hüppe tehisaru õpirakendus, mida tuhanded Eesti õpilased õppimiseks kasutavad?
Ideid õpirakenduse nimele saab esitada veebilehel tihupe.ee/nimekonkurss