Tartu Ülikooli eetikakeskuse töörühmal on TI-Hüppe sihtasutuse tellimusel valminud sõltumatu analüüs TI-Hüppe haridusprogrammi ja tehisarupõhise õpirakendusega seotud riskidest. Analüüsis kirjeldatakse tehisaru hariduses kasutamisega seotud riske ning antakse hinnang sellele, kuidas saavad TI-Hüpe, riik, koolid, teadusasutused ja tehnoloogiapakkujad neid vähendada.
Analüüsis käsitletud 12 riski jagunevad hariduslikeks, ühiskondlikeks ning tehnoloogia- ja juhtimisriskideks. Need puudutavad muu hulgas õppimise eesmärke ja hindamise usaldusväärsust, õpetaja rolli, eesti keele ja kultuuri kestlikkust, andmekaitset ning tehnoloogiliste lahenduste töökindlust ja jätkusuutlikkust.
Analüüsi keskne järeldus on, et tehisaru võib Eesti haridust tugevdada üksnes siis, kui tehnoloogia kasutamist suunavad hariduse eesmärgid, mitte vastupidi. Seetõttu tuleb regulaarselt hinnata nii riskide maandamist kui ka programmi tegelikku mõju õppimisele, õpetajate tööle, hariduslikule võrdsusele ning eesti keelele ja kultuurile.
Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja, praktilise filosoofia professori ja analüüsi töörühma juhi Margit Sutropi sõnul ühendati analüüsi tegemisel filosoofide, informaatikateadlaste, juristide ja sotsiaalteadlaste teadmised. TI-Hüppe haridusprogrammi hinnati nii Euroopa Komisjoni usaldusväärse tehisintellekti põhimõtete kui ka Eesti hariduse eesmärkide ja väärtuste alusel.
„Nii ei saanud me küsida mitte ainult seda, kas tehnoloogia on turvaline ja töökindel, vaid ka seda, kas see aitab saavutada Eesti hariduse eesmärke. Riskianalüüs peaks kujunema TI-Hüppe juhtimise tööriistaks, mitte dokumendiks, mis pannakse pärast avaldamist riiulile,“ ütles Sutrop.
Ta rõhutas, et vastutus jaguneb TI-Hüppe, koolide ja koolipidajate, riigiasutuste, teadusasutuste ning tehnoloogiapakkujate vahel.
Hariduslikud riskid puudutavad muu hulgas võimalust, et tehisaru kasutamine võib kahjustada akadeemilist ausust, hindamise usaldusväärsust ja/või õpetaja juhtrolli.
Ühiskondlikud riskid seostuvad eesti keele ja kultuuri, tehisaru vahendatavate väärtuste ning inimliku suhtlusega. Välismaal valminud keelemudelid ei pruugi piisavalt arvestada Eesti õppekava, eestikeelset õppevara ega kohalikku kultuurikonteksti.
Tehnoloogia- ja juhtimisriskid hõlmavad muu hulgas võimalikke andmelekkeid, kulude kasvu, teenusekatkestusi ja sõltuvust välistest teenuseosutajatest.
Mitme kirjeldatud riski vähendamisega TI-Hüppe sihtasutus juba tegeleb. Õpirakenduse pedagoogilised põhimõtted on välja töötatud koos Eesti haridusteadlastega ning rakendus on mõeldud toetama õpetaja tööd. Õpetajatele pakutakse koolitusi, ainepõhiseid õppematerjale ja koolisiseste õpikogukondade tuge. Koos Eesti Keele Instituudiga hinnatakse keelemudelite vastavust eesti keele- ja kultuuriruumile.
TI-Hüppe juhi Ivo Visaku sõnul pakub valminud sõltumatu analüüs programmile tervikvaadet, aitab ohte varakult märgata ning hinnata, milliseid tegevusi tuleb täiendada. Tema sõnul on eesmärk anda õpetajatele, õpilastele ja lapsevanematele teadmised, mis aitavad teha tehisaru kasutamisel teadlikke valikuid, sealhulgas otsustada, millal seda mitte kasutada.
„Kuna tehisaru areneb kiiresti, peame koos koolide, riigi ja teiste partneritega pidevalt jälgima, kuidas lahendused õppetöös toimivad. Peame olema valmis oma valikuid kohandama, et Eesti haridussüsteem annaks ka tehnoloogiliste muutuste keskel väga head haridust,“ ütles Visak.
Riskianalüüsi on koostanud Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja ja praktilise filosoofia professor Margit Sutrop, eetikakeskuse tehisintellekti eetika spetsialist Katrin Laas-Mikko, AS-i Cybernetica teadusdirektor Dan Bogdanov ja vanemteadur Liina Kamm, Euroopa Komisjoni tehisintellekti büroo õigus- ja poliitikanõunik Henrik Trasberg ning Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak.
Riskianalüüsi ja selle peamiste soovitustega saab tutvuda TI-Hüppe veebilehel.