Tehisaru kasutamine hariduses loob uusi võimalusi, kuid toob kaasa ka hariduslikke, eetilisi, ühiskondlikke, õiguslikke ja tehnoloogilisi küsimusi.
Nende hindamiseks tellis TI-Hüppe sihtasutus Tartu Ülikooli eetikakeskuselt sõltumatu analüüsi, mis aitab riske ennetada ning kujundada programmi nii, et tehisaru toetaks õppimist, õpetaja professionaalset rolli ja Eesti hariduse eesmärke.
TI-Hüpe tellis Tartu Ülikooli eetikakeskuselt sõltumatu analüüsi, et hinnata haridusprogrammi ja arendatava õpirakendusega seotud riske ning väärtusvalikuid. Analüüs käsitleb õpirakendust osana laiemast süsteemist, kuhu kuuluvad õppimine ja õpetamine, koolikultuur, inimlikud suhted, andmekasutus, tehnoloogiapartnerid ja avalik vastutus.
Analüüs aitab TI-Hüppel oma tegevusi teadlikult kavandada, märgata võimalikke pimekohti ja täiendada riskide maandamiseks vajalikke meetmeid.
Analüüsi eesmärk ei ole ennustada, et kirjeldatud ohud kindlasti realiseeruvad. Riskistsenaariumid aitavad teha teadlikke otsuseid ja täiendada kaitsemeetmeid juba programmi arendamise käigus.
Analüüsi koostas Tartu Ülikooli eetikakeskuse töörühm: Margit Sutrop (Tartu Ülikooli eetikakeskus, töörühma juht), Dan Bogdanov (Cybernetica AS), Liina Kamm (Cybernetica AS), Katrin Laas-Mikko (SK ID Solutions, Tartu Ülikooli eetikakeskus), Andra Siibak (Tartu Ülikool) ja Henrik Trasberg (Euroopa Komisjon, DG CNECT).
Analüüsis kirjeldatakse kokku 12 peamist riskistsenaariumi ja nende võimalikke leevendusmeetmeid, mis jagunevad kolme suuremasse valdkonda.
1
Kas tehisintellekti kasutamine õppetöös toetab Eesti hariduse eesmärke?
Risk
TI-Hüppe programm ja õpirakendus ei pruugi piisavalt toetada Eesti hariduse kokkulepitud eesmärke, üldpädevusi ja õpilase terviklikku arengut.
2
Kas hindamine jääb usaldusväärseks?
Risk
Tehisintellekti kasutamine võib kahjustada hindamise usaldusväärsust ja ausat õpikultuuri.
3
Kas õpetaja jääb õppeprotsessi juhiks?
Risk
Õpirakenduse kasutamine võib nõrgestada õpetaja pedagoogilist juhtrolli ja õpetaja-õpilase suhet.
4
Kas õpetajad suudavad muutusi ellu viia?
Risk
Õpirakenduse kasutuselevõtt võib suurendada õpetajate tajutud töökoormust ja muutusväsimust ning vähendada nende toimevõimet.
5
Kas kool saab vastutada selle eest, mida ta ise täielikult kontrollida ei saa?
Risk
Koolil võivad olla piiratud vahendid ja kontroll, et täita õpirakenduse kasutamisega kaasnevaid õiguslikke kohustusi ning tagada õpilaste ja õpetajate õiguste kaitse.
6
Kas õpirakendus toetab eesti keelt ja kultuuri?
Risk
Õpirakendus ei pruugi piisavalt toetuda Eesti õppekavale, eestikeelsele õppevarale ja kultuurikontekstile ning võib seada ohtu eesti keele ja kultuuri kestlikkuse.
7
Milliseid väärtusi tehisintellekt õpilastele vahendab?
Risk
Välise teenusepakkuja kontrollitav õpirakendus võib vahendada Eesti riigi alusväärtustega vastuolus olevaid väärtusi.
8
Kas tehisintellekt võib hakata asendama inimlikku suhtlust?
Risk
Tehisintellektipõhiste õpirakenduste laialdane kasutamine võib soodustada tehisintellekti inimlikustamist ning õpilaste irdumist inimlikust ja ühiskondlikust suhtlusest.
9
Kas õpilaste ja õpetajate andmed on kaitstud?
Risk
Õpirakendusse sisestatud või selle kasutamisel tekkivad andmed võivad sattuda volitamata isikute kätte või neid võidakse kasutada inimese õiguste ja huvide vastaselt.
10
Kas õpirakendus jääb riigile jõukohaseks?
Risk
Õpirakendust toetava teenuse või taristu hinnatõus võib muuta lahenduse riigieelarvele liiga koormavaks.
11
Kas õppetöö saab jätkuda ka siis, kui õpirakendus ei tööta?
Risk
Õpirakendust toetava teenuse katkestus võib häirida õppetööd ja takistada hariduse omandamist.
12
Kas Eesti suudab luua piisavalt kvaliteetse ja turvalise oma lahenduse?
Risk
Eesti oma kompetentsi ja taristut kasutades loodud õpirakendus võib osutuda kvaliteedilt või turvalisuselt nõrgemaks kui välisriigi pilvteenusel põhinev lahendus.
TI-Hüpet tuleb hinnata mitte ainult selle järgi, kas kasutatav tehisintellekt on turvaline, õiglane ja töökindel, vaid ka selle järgi, kas see aitab saavutada Eesti hariduse eesmärke ning toetab õppija terviklikku arengut, õpetaja professionaalset rolli ja Eesti kultuuriruumi kestlikkust.
Õpirakendus üksi ei muuda õppimist. Edu sõltub sellest, kas koos tehnoloogiaga muutuvad õpetamispraktikad, hindamine, õppematerjalid, õpetajakoolitus, koolikultuur ja juhtimine.
Tehisintellektipõhise õpirakenduse arendamist ja rakendamist tuleb käsitleda avaliku haridustaristuna, mitte ühekordse arendusprojektina. Selgelt tuleb määratleda eri osapoolte vastutus ning tagada jätkusuutlik rahastus, mis võimaldab teenust arendada, hinnata ja ajakohastada kogu selle elutsükli vältel. Vastutus peab olema kooskõlas tegeliku otsustusõiguse ja kontrollivõimalustega. Suuremahulisi muudatusi hariduses tuleks kavandada, katsetada ja rakendada teaduspõhiselt ning nende mõju pidevalt hinnata.
Eesti hariduse tuumikfunktsioonid ei tohiks muutuda täielikult sõltuvaks välismaiste tehnoloogiaettevõtete otsustest. Riigil peab säilima võimalus teenust auditeerida, vajadusel ümber kujundada või teenusepakkujat vahetada.
Riskid tekivad siis, kui tehisintellekt hakkab asendama õpetaja pedagoogilist otsustamist, õppija iseseisvat mõtlemist või hariduse kasvatuslikku rolli, mitte neid toetama.
Tehisintellekt peab tugevdama õpetaja professionaalset autonoomiat ja õpetaja-õpilase suhet, mitte kujunema paralleelseks pedagoogiliseks autoriteediks.
Rahvusvaheliselt edukas haridussüsteem tähendab, et tehisintellekti kasutuselevõtu eesmärk ei ole olemasoleva süsteemi asendamine, vaid selle tugevuste säilitamine ja edasiarendamine: õppija autonoomia, õpetaja professionaalsus, hariduse kvaliteet ja võrdsed võimalused.
Hariduses kasutatav tehisintellekt peab tuginema Eesti õppekavale, kvaliteetsele eestikeelsele õppevarale ja Eesti kultuurikontekstile. Vastasel juhul võib eesti keel taanduda kasutajaliidese keeleks ning õppimise sisu hakata kujundama globaalsed mudelid.
Isegi siis, kui kõik tehnilised, õiguslikud ja organisatsioonilised kaitsemeetmed rakendatakse, jäävad alles põhimõttelised väärtusvalikud, mis vajavad kaalumist vastavalt kontekstile.
Tehisintellektipõhise õpirakenduse kujundamine ja rakendamine ei ole üksnes tehnoloogiline arendusülesanne, vaid pikaajaline haridusuuendus, mis eeldab erinevate distsipliinide esindajate kaasamist: kasvatusteaduslikku, didaktilist, filosoofilist, psühholoogilist, eetilist ja õiguslikku teadmusbaasi. Seetõttu tuleb ülikoolid ja teadusasutused süsteemselt kaasata nii õpirakenduse pedagoogilise disaini, õppematerjalide ja metoodiliste juhendmaterjalide väljatöötamisse, õpetajakoolitusse, mõjude hindamisse kui ka riskide pidevasse seiresse ja maandamisse.
TI-Hüpe võib viia Eesti hariduse uuele arengutasemele ning kujuneda rahvusvaheliseks eeskujuks tehisintellekti vastutustundlikul rakendamisel hariduses. Selle eelduseks on, et programmi käsitletakse mitte pelgalt uue tehnoloogilise vahendi kasutuselevõtuna, vaid pikaajalise haridusreformina, mille keskmes on õppija terviklik areng, sügav õppimine, õpetaja professionaalsus ning Eesti hariduse väärtuste ja eesmärkide hoidmine tehisintellekti ajastul.
Riskianalüüsi keskne järeldus on, et tehisintellekt võib Eesti haridust oluliselt tugevdada, kuid ainult siis, kui hariduse eesmärgid suunavad tehnoloogia kasutamist, mitte vastupidi.
"Tehisaru võib anda vastuseid, kool peab õpetama, kuidas aru saada, kas vastus on õige ja mida sellega teha. Tehisaru peab toetama, mitte asendama inimlikku õppesuhet. TI-Hüpe annab meile võimaluse uuesti läbi mõelda, mida, kuidas ja mille nimel Eesti kool õpetab."
Margit Sutrop
Tartu Ülikooli eetikakeskus, raporti töörühma juht
Kõrghariduse toetusrühm korraldas 13. mail 2026 koostöös Tartu Ülikooli eetikakeskusega Riigikogus seminari, kus arutleti tehisaru pakutavate võimaluste ja väljakutsete üle hariduses. Kõrghariduse toetusrühma juhi Margit Sutropi sõnul mõjutab tehisaru juba täna märkimisväärselt õppimist ja õpetamist ning seminaril otsitakse vastuseid küsimusele, kuidas neid muutusi targalt suunata.
TI-Hüppe programm lähtub oma tegevuses ka raportis välja toodud soovitustest. Analüüs aitab kujundada õpetajatele pakutavat tuge, luua koolidele selgeid kasutuspõhimõtteid, täiendada andmekaitset ja turvalisust.
Ei. Raportis kirjeldatud riskistsenaariumid ei ole ennustused, vaid võimalikud arengud, millega tuleb tehisaru kasutamisel arvestada. Analüüsi eesmärk on aidata riske ennetada ja kujundada tehisaru kasutamine nii, et see toetaks õppija arengut, õpetaja professionaalset rolli ja Eesti hariduse eesmärke.
Tehisaru peaks aitama õpilasel ise mõelda, küsimusi esitada ja lahendusteni jõuda, mitte andma üksnes valmis vastuseid. Seetõttu tuleb tähelepanu pöörata ka õppimise protsessile, põhjendamisele, allikakriitikale ja ausale tehisaru kasutamisele. Samuti peavad säilima õppeolukorrad, kus õpilane loeb, kirjutab, arvutab ja lahendab probleeme ilma tehisaru abita.