President Alar Karis avas Kadriorus koos kooliõpilastega välinäituse „Milleks meile (tehis)aru?“, kus on avaldatud tänavustel Vabariigi Presidendi kirja- ja mõttetalgutel osalenud noorte mõtted tehisaru ja inimliku mõistuse rollist. Näitusega on võimalik tutvuda A. Weizenbergi tänaval presidendi kantselei ja Kadrioru kunstimuuseumi poolsel küljel.
„Teie tekstid ning ausad arvamised andsid julgust, et Eesti tulevik on heades, tarkades ja kindlates kätes,“ sõnas president Karis noortele. „Väga paljud teist kirjutasid inimlikkusest. Inimeseks olemise väärtusest – sellest, mida tehnoloogia ega muud teadussaavutused meie eest kunagi tegema ei hakka.“
Riigipea tõi esile, et noored väärtustavad oma kirjutistes perekonda, sõpru, loodust ja vahetuid inimlikke kogemusi. „Et pere ja sõbrad on tähtsad. Et looduse ilu nautimine on teile vajalik. Et vestlused, jalutuskäigud, autosõidud, koos naermised ja nutmised on palju olulisemad kui pragmaatiline kasu ja edu,“ ütles president Karis.
Kõneldes tehisaru võimalustest märkis riigipea, et noored näevad selles kasulikku abivahendit, kuid mõistavad ka sellega kaasnevat vastutust. „Teile on selge, et tehisaru on abivahend ja me peaksime käituma temaga arukalt. Jah, ta võib meie elu teha lihtsamaks, efektiivsemaks, kiiremaks. Ta võib aidata meil õpitavast paremini aru saada, mõista uut kiiremini, koguda mõtteid, vabastada meid paljudest kohustustest, et tegeleda olulisemaga,“ ütles president Karis.
Samas märkis riigipea, et lõplik vastutus jääb alati inimestele. „Südametunnistus, häbi ja eksimine on tarvilikud õppimaks elu ning muutumaks paremateks inimesteks. Elu kogemine on väärtus. Ja otsuseid peame tegema alati meie. Kahtlema ja kaaluma peame me ise. Vastutamine elu ja tuleviku eest on vaid inimeste teha,“ kõneles ta.
President Karis tänas õpetajaid nende igapäevase töö eest. „See töö on hindamatu ja üha enam tehnoloogilisemas maailmas vajalik just oma inimliku kohalolu, kuulava kaaslase ja aruka teejuhina,“ sõnas riigipea. „On hea, et te suunate noori ka pärast raamatuaastat jätkuvalt lugemise mõnu juurde, et tunda naudingut oma kujutlusvõimest, avarduvast väljendusselgusest ja seoste ilmast. Sest isikupäraseks ja omanäoliseks isiksuseks saab kujuneda vaid lugedes ja elavas vestluses.“
Vabariigi Presidendi kirja- ja mõttetalgud toimusid 14. jaanuarist 14. veebruarini ning tänavu juba viiendat korda. Algatusega soovis president Alar Karis panna Eesti koolides noori mõtlema tehisaru ja inimese enda mõistuse rolli ning vahekorra üle.
Tänavune teema tõukus tehisaruga seotud võimalustest ja karidest, selle olemusest ning võimalikest piiridest meie elus. Noori kutsuti arutlema selle üle, milleks on vaja inimese enda mõistust maailmas, kus üha rohkem ülesandeid suudab täita tehisaru, ning millistes küsimustes jääb otsustav roll siiski inimesele.
Riigipeale kirjutas 619 kooliõpilast vanuses 7–19 eluaastat. Töid laekus üle Eesti 143 paigast ning lisaks kirjutasid võõrsil õppivad noored Soomest ja Prantsusmaalt. Mõtteid saadeti nii elektrooniliselt kui käsitsi, nii luules kui proosas, illustratsioonidega ja ilma. Kirjutati tehisaru võimalustest õppimisel, töö lihtsustamisel ning uute teadmiste omandamisel, aga ka ohtudest, mis kaasnevad liigse sõltuvusega tehnoloogiast.
Noored tõid esile, et tehisaru võib aidata mõtteid koondada, keerulisi teemasid selgitada, tõlkida ja sõnastada. Samas tunti muret, et inimesed võivad muutuda laisaks, kaotada osa oma loovusest ja mõtlemisvõimest ning hakata liigselt usaldama tehisaru loodud vastuseid. Samuti juhiti tähelepanu tehisaru keskkonnamõjule ning sellele, et tehisarul puuduvad vastutus, südametunnistus, kogemused ja tunded.
Paljud kirjutajad väärtustasid just neid inimlikke omadusi, mida tehnoloogia ei suuda asendada – sõprust, perekonda, looduse kogemist, loomingulisust, isikupära, eksimist ja sellest õppimist ning armastust. Mitmed noored jõudsid järeldusele, et tehisaru võib olla kasulik tööriist, kuid otsuseid peavad langetama inimesed ise.
Pildid (Raigo Pajula/Vabariigi Presidendi Kantselei): https://flic.kr/s/aHBqjCVtuh