- Autor: Martin Villig, ettevõtja ning haridustoetaja. Arvamusartikkel ilmus esmalt Geeniuse portaalis.
Eesti haridussüsteemi üle ollakse õigusega uhked. Meie tulemused on head ja rahvusvahelised võrdlused kinnitavad seda igal aastal. Aga küsimus ei ole enam selles, kas süsteem on täna piisavalt hea, vaid selles, kas see on piisavalt hea ka kümne aasta pärast. Kui maailm muutub tundmatuseni, siis on oht maha jääda.
Eestis tekib iga päev tohutu kogus haridusandmeid. Õpitulemused, puudumised, hindamised, koolide juhtimisinfo ja lisaks õpilaste ning nende perede sotsiaalne taustainfo. Teoorias peaks see andma meile ühe maailma parima ülevaate sellest, kuidas haridus päriselt toimib. Praktikas on need andmed killustunud, erinevatel asutustel igaühel oma süsteemides ja teinekord üldse kasutamata, mistõttu tehakse otsuseid endiselt tunnetuse, mitte andmetega tervikpildi põhjal.
See on klassikaline olukord, kus ressursi puudus ei ole probleem. Probleem on see, et me ei suuda olemasolevat andmeid efektiivselt tööle panna. Sama loogika kehtib igas hästi juhitud tehnoloogiaettevõttes: andmed ei ole väärtus omaette, väärtus tekib alles siis, kui andmete on vajalikele inimestele arusaadavalt kättesaadavad ja nende põhjal tehakse paremaid otsuseid.
Tehnoloogia ei asenda, vaid võimendab
Tehisaru ja uued digilahendused on toonud haridusse palju ärevust. Kardetakse, et tehnoloogia muudab õppimise pealiskaudseks või õpetaja rolli väiksemaks. Tegelikult on vastupidi. Kui seda õigesti rakendada võimaldab tehnoloogia õpetajal keskenduda sellele, mis on tema töö kõige olulisem osa – õpetamisele, õpilaste mõistmisele ja toetamisele.
Täna kulub liiga suur osa õpetaja ajast ettevalmistusele, hindamisele ja administreerimisele. Kui suudaksime need protsessid automatiseerida või neid oluliselt lihtsustada, tekiks ruumi päriselt oluliste asjade jaoks. Tehnoloogia ei tee õpetajat üleliigseks, vaid annab talle tagasi aja, mille süsteem on aastate jooksul ära söönud.
Üks suurimaid vastuolusid tänases hariduses on lisaks see, et õppijal on ligipääs peaaegu piiramatule infole, aga õppimine ise on endiselt suuresti standardiseeritud. Õppekavad, tempo ja hindamine on sageli ühesugused, kuigi õppijad on väga erinevad. See tekitab olukorra, kus osa õpilasi jääb maha ja osa liigub edasi.
Üks lahendus sellele murele on näiteks noppeõppe süsteem, mille eesmärk on märgata ja toetada võimekamaid õpilasi tavapärase koolipäeva raames olemasolevate õpetajatega. Selleks, et ei tekiks stigmatiseerimist on lähenetud individuaalselt igale õppijale, sest kõik ei ole võrdselt võimekad kõikides teemades ning õpilased vahetuvad tasemegruppides sõltuvalt teemadest või tulemustest.
Lisaks annab tehnoloogia meile esimest korda reaalse võimaluse meie koolisüsteemi muuta. Personaalsed õpiteed, kohene tagasiside ja õppimise kohandamine ei ole enam teoreetilised ideed, vaid seda saab tehnoloogia abil päriselt ära teha. See on võimalik, küsimus on selles, kas me julgeme selles suunas liikuda.
Andmepõhised otsused
Hariduse puhul räägitakse sageli rahast, õpetajate palkadest, koolivõrgust, investeeringutest. Need on olulised teemad, aga need ei lahenda kõiki kitsaskohti. Kui juhtimine ei ole andmepõhine, rahastamine pole üheselt arusaadav ja läbipaistev ning otsused ei tugine tervikpildile, siis ei aita ka eelarve suurendamine.
Täna on koolijuhtimine ja hariduspoliitika liiga tihti killustatud info peal. Kool, omavalitsus ja riik ei jaga piisavalt ühist vaadet, vastutus hajub ja otsused jäävad toppama. Ka siin on kohti, mida saab uute tehnoloogiate rakendamisega sujuvamaks muuta. Kui vaadata laiemat pilti, siis Eesti suurim risk ei ole see, et me teeme valesid otsuseid. Risk on see, et me ei tee piisavalt julgeid otsuseid. Me optimeerime olemasolevat süsteemi, selle asemel et küsida, milline võiks olla täiesti uus ja parem süsteem.
Heateo Haridusfond on koolijuhtimises võtnud laiema strateegilise lähenemise. Fondi käivitatud ja talendijuhtimise agentuuri Fontese veetud Haridusjuhtide praktikaprogrammis on tänaseks osalenud üle 80 haridusjuhi. Programm pakub haridusjuhile võimalust minna kolmeks kuuks praktikale kaasaegse juhtimiskultuuriga ettevõttesse.
Üks suurimaid väärtusi, mida haridusjuhid välja toovad on strateegilise juhtimise võimekuse kasv ning andmetepõhine otsustamise vajalikkus. Lisaks on Haridusfondi eestvedamisel loodud koolijuhtide karjääri- ja kompetentsimudel, andmepõhine hindamissüsteem, mida kasutavad juba paljud omavalitsused.
Väikese riigina ei saa me võita sellega, et teeme sama, mida teised, aga natuke paremini. Me peame tegema midagi teistmoodi. Haridus on üks väheseid valdkondi, kus meil on võimalik olla mitte lihtsalt hea, vaid maailma parim. Tuleb julgeda see eesmärgiks seada.
Koos loodud lahendused töötavad paremini
Siin ongi oluline roll algatustel, mis toovad erinevad osapooled kokku. Sel nädalal, 8.–9. mail toimuv presidendi haridushäkaton on oluline katse muuta seda, kuidas lahendusi luuakse. Kui õpetajad, õpilased, tarkvaraarendajad ja ettevõtjad töötavad koos, tekivad lahendused, mis on korraga praktilised ja skaleeritavad.
Sageli sünnivad parimad ideed just nendelt, kes on probleemile kõige lähemal. Häkatoni väärtus ei ole ainult ideedes, vaid ka selles, et need ideed testitakse kiiresti ja päriselus. See on lähenemine, mida tehnoloogiasektoris kasutatakse igapäevaselt ja mida haridus võiks rohkem üle võtta.
Eesti edu ei ole kunagi tulnud sellest, et meil on rohkem ressursse kui teistel. Meie tugevus on olnud võime teha nutikaid valikuid ja kasutada tehnoloogiat seal, kus see päriselt väärtust loob. Sama loogikat tuleks järjest enam rakendada ka hariduse juhtimises ja igapäevatöös.
Kui me suudame oma andmed tööle panna, muuta juhtimise andmepõhiseks ja tehnoloogia nutikalt süsteemi integreerida, on meil reaalne võimalus teha järgmine hüpe. Mitte ainult parandada olemasolevat süsteemi, vaid ehitada midagi, mis on teistest oluliselt parem ja tõhusam.
Lõpuks taandub kõik ambitsioonile. Kas me tahame hoida tänast taset või ehitada maailma parimat haridussüsteemi? Kui vastus on viimane, siis on meil kõik eeldused olemas. Nüüd on vaja otsustada, kas me teeme seda.